Postitused

Ettevõttekülastus Ragn-Sells’i

Maikuu ettevõttekülastus viis PROLOGi liikmed materjalide ringlusettevõttesse Ragn-Sells. Tarneahelajuht Ingrid Uibukant rääkis kohaletulnutele nii mõndagi huvitavat.

Laiemale avalikkusele on Ragn-Sells tuntud kui roheliste autodega kodude ja ettevõtete juures jäätmete kogumisega tegelev ettevõte. Pea sama oluline on ettevõtte jaoks aga ka jäätmete ümbertöötlemine ja saadud materjalide uuesti tootmisesse suunamine. Kohtumisele tulnud PROLOGi esindajad said kuulda põnevaid lugusid ettevõtte sisemisest töökorraldusest, ärimudelist ja sellest, kuidas elati üle ühe tegevusharu – olmeprügi põletustehase – ootamatu hävimine.

Täname tarneahelajuht Ingrid Uibukanti sõbraliku vastuvõtu ja põneva jutuajamise eest!

PROLOG külastas Tallinna Tööstushariduskeskust

PROLOGil avanes võimalus näha tulevaste tööstuses tegutsevate spetsialistide suurepäraseid ja moodsaid õppimisvõimalusi. Kooli lugematul hulgal kaasaegset tehnikat täis laboreid tutvustas lahkelt asutuse direktor Paul Alekand.

Tallinna Tööstushariduskeskus on Eesti üks suuremaid põhi- ja keskhariduse baasil erialast kutseharidust õpetav kool. Õppida saab nii eesti kui vene keeles energeetikat, automaatikat, transporditehnikat, infotehnoloogiat, logistikat, mehaanikat ja metallitöötlust, aga ka tekstiili- ja nahatöötlust, sisekujundamist ja juuksuriametit.

PROLOGiga on koolil tihe koostöö logistika kutseõppe läbiviimisel. Vaata kutseandmisest lähemalt siit.

Tule ka PROLOGi ettevõttekülastustele, vaata lähemalt sündmuste kalendrist.

PROLOGi liikmete ja logistikaklubi VIP-vastuvõtt

PROLOGi liikmeid koos logistikaklubiga külastasid Tallinna Lennujaama. Vastuvõtt oli väärikas.

Neljapäeval, 17. jaanuaril toimus PROLOGi liikmete ja PROLOG logistikaklubi noorte järjekordne ühine ettevõtmine, milleks sel korral oli Tallinna Lennujaama külastus. Esitasime oma soovi lennujaama arendusdirektor Eero Pärgmäele, kes külalislahkusega tagasi ei hoidnud. 15-liikmeline grupp võeti vastu VIP alal, kuhu tavapäraselt satuvad riigijuhid, presidendid, Rooma paavst ja teised tähtsad riigi külalised.

Saime kuulda huvitavaid lugusid lennujaama igapäevatööst, koostööst lennufirmade ja maapealsete koostööpartneritega. Vaatasime üle sõbralikult koduse mulje jätnud VIP-ala ja Lennart Meri nimelised ruumid. Valdkonna huvilistena tundsime huvi lennujaama ühest olulisemast logistikasõlmest – kohvrite käitlusliinist. Saime ka seda näha.

Aitäh sõbraliku ja informatiivse vastuvõtu eest Thea Gents, Ander Hindremäe ja kogu VIP-ala meeskond. Ning muidugi hr. Eero Pärgmäe!

PROLOG külastas Tallinna Lennujaama. Vastuvõtt VIP-alal.

PROLOG külastas Tallinna Lennujaama. Kohvrite käitlusliin

PROLOG koos logistikaklubiga külastas lennujuhtimiskeskust

PROLOGi liikmed ja noored logistikud said oma silmaga ja väga lähedalt näha Scandinavian Airlines’i, Nordica ja veel mitme lennuki maandumise ja õhkutõusmisega kaasnevaid protseduure. Eesti õhuruumi kontrolliva lennujuhtimiskeskuse tornis, pea- ja tagavarasaalis kuulsime värvikaid lugusid siit ja sealtpoolt pilvi.

Novembrikuu ettevõttekülastuse korraldasid oma igakuise regulaarse kohtumise raames PROLOGi noored aktiivsed Logistikaklubi liikmed. Väisasime Tallinna Lennujaama külje all asuvat Lennuliikluskeskuse AS-i uusimat, viiendat maja. Lisaks mugavatele töö- ja puhkeruumidele nägime lähedalt kogu keskust, sealhulgas lennujuhtimiskeskuse südant – peasaali, mille pooltel töökohtadel peetakse sidet kõrgemal kui 3500m liikuvate õhusõidukitega ja ülejäänutel madalamalt lendavate pilootidega.

Maa peal tegutseva taevase teejuhi ehk lennujuhi igapäevasteks ülesanneteks on tagada korrapärane ja kiire lennuliiklus riigi õhuruumis. Ta peab sidet kõikide üle Eesti liikuvate pilootidega, olgu selleks kasvõi ainult “Tere ja head lendu!” kui kõik korras on. Lennujuht näeb lennukite asukohti radariekraanilt ja juhendab piloote nii, et lennukid oleksid alati üksteisest ohutus kauguses ja lennurajad ei ristuks. Udu või tormise ilma korral, mis pealpool pilvi lendajaid ei mõjuta, aitab lennujuht leida piloodil ohutu tee lennuväljale maandumiseks. Lennujuhiks on võimalik saada peamiselt kahel moel: õppides Eesti Lennuakadeemias või osaledes Lennuliiklusteenindus AS-i enda poolt läbi viidavatel kursustel. Mõlemal juhul eelneb põhjalik eeltöö, sest ainult 8% elanikkonnast sobib isiksuse omaduste poolt täielikku tähelepanu nõudvale pingelisele, kohati ööpäevaringsele tööle.

Külastustuuri lõpus tutvustas ettevõtte juhatuse liige Mati Tarlap lennujuhtimisel kasutusel olevaid side- ja navigatsioonisüsteeme. Sagedusvahemike ning kolme ja neljatäheliste lühendite kõrval rääkis ta sõbralikust koostööst naaberriikidega, aga ka lennundust segavatest lumevallidest, lindudest ja droonidest.

PROLOG ja Logistikaklubi tänab sujuva korralduse sõbraliku vastuvõtu eest ettevõtte kommunikatsioonispetsialist Eveli Paalbergi.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (EANS), on Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluv, kaasaegne ja dünaamiliselt arenev ettevõte. EANS-i põhifunktsiooniks on rahvusvahelistele standarditele vastava kvaliteetse ja paindlikult kliendi vajadusi arvestava lennuliiklusteenuse osutamine ning lennuohutuse tagamine Eesti õhuruumis. Ettevõte teenindab aastas üle 200 000 lennu ja annab tööd ca 200le inimesele. Loe lähemalt ettevõtte kodulehelt.

Külastasime autotööstuse komponentide tootjat Stoneridge Electronics

Oktoobrikuu ettevõttekülastus viis PROLOG-i liikmed Tänassilma saamaks lähemalt tuttavaks autodele elektroonikamooduleid ja -komponente tootva ettevõttega Stoneridge Electronics.

Stoneridge Electronics’i peamise toodangu moodustavad kõrgteholoogilised elektroonikaplokid, moodulid ja süsteemid veokitele, bussidele, mootorratastele, põllu-, karjääri- jt töömasinatele. Suurem enamus sõidukite intelligentseid süsteeme, kütusekulu kontrollereid, turvalisuse ja hüdraulika juhtimise mooduleid kasutavad Stoneridge grupi poolt välja töötatud ja toodetud seadmeid.

Külastuse käigus tutvustasid logistikajuht Erik Raitviir ja tarneahela planeerija Merly Sepri-Eha Tallinna tehase vastuvõtu- ja väljastuse eripärasid, komponentide logistikat tehases sees ja väliste partneritega. Ringkäik tootmises avas võimaluse näha nii automatiseeritud kui ka väga suurt täpsust nõudva käsitöö nüansse trükkplaatide lõikamisest ja lakiga katmisest kuni valmistoodangu poleerimiseni.

Külastusel osales 16 aktiivset PROLOG-i liiget.

1965. aastal Ameerikas asutatud ja täna New Yorki börsil noteeritud organisatsioon tegutseb 25 lokatsioonis 15 riigis üle maailma. Eestis on üks kahest strateegilisest Euroopa tehasest, mis annab tööd ca 300-le inimesele ja toodab elektroonilisi juhtmooduleid, elektrijaotusmooduleid, sõidumeerikuid ning uksemooduleid MAN-le, Volvole, Daimlerile, Scaniale, FCA-le (Fiat Chrysler Automobiles), Fordile. Vaata lisaks Stoneridge Electronics Group’i kodulehelt.

 

PROLOGi päev Tapal: Kaitsevägi, logistikapark, betooni- ja viinatehas

Maikuu viimasel päeval võttis PROLOGi liikmeskond ette missiooni Tapale. Külastasime Kaitseväe sõjaväelinnakut, RRK Tapa logistikaparki, Eesti Piiritusemuuseumit, piirituse- ja õlletehast. Lisaboonusena astusime läbi ka Betoonimeistri mobiilsest tehasest.

Missioon Tapale oli huvitav ja mitmekülgne. Esialgu planeeritud Tapa sõjaväelinnaku külastusele lisandusid ringkäik RRK Tapa logistikapargis, Betoonimeistri Tapa tehas ning tutvus Moe Peenviinavabriku ja selle juures asuva Eesti Piiritusemuuseumi ja Moe õllevabrikuga. Lõunapausi tegime Tapa väidetavalt parimas söögikohas Roger Resto.

Loe külastatud objektide kohta lähemalt siit.

 

Aitäh

autobussirent.ee omanik Kuno Kaldjärvele meid Tapal sõidutamise ja linna kohta huvitavate lugude rääkimise eest!
– RRK tütarfirma Estonia Logistics juht Riina Männikule väga meeldiva võõrustamise ja logistikapargi tutvustamise eest!
– Moe peenviina- ja õllevabrikus tootmisega tegeleva OÜ Moe tegevjuht Liisa Luhastele muuseumi, tehaste ja nende toodangu tutvustamise eest!

ning muidugi aktiivseimatele PROLOGi liikmetele osalemise eest!

 

Vaata pilte päevast Tapal

 

Külastasime Aasta Ettevõtet ja Aasta Eksportööri Magnetic MRO-d

PROLOGi liikmetel avanes sel kolmapäeval suurepärane võimalus külastada Aasta Ettevõtte 2017 ja Aasta Eksportöör 2017 tiitlid pälvinud lennukite remondi- ja hooldusteenuste ettevõttet Magnetic MRO.

“Olen õpingute ajal käinud külas ligikaudu kümnes ettevõttes ja Magnetic on seni konkurentsitult kõige huvitavam koht. Giidid olid hästi jutukad ning lennundus avanes minu jaoks uue nurga alt,” ütles külastusel osalenud Logistikaklubi liige, Tallinna Tehnikakõrgkooli II kursusel logistikat õppiv Deniss Semjonov. “Väga huvitav oli just logistika korraldus. Varuosade ostu- ja tarnekiirus ning nende kohaletoomine üle maailma on tihti hästi keerukas ja komplitseeritud. Neid tuleb Tallinnasse tuua üle terve maailma ja iga tund on arvel. Isegi tavalist teipi või kruve ei saa kohalikust poest, sest viimne kui üks detail peab olema sertifitseeritud,” lisas Deniss.

Magnetic MRO hooldab lennuettevõtete raudlinde Euroopa Liidust ja väljastpoolt. Kokku tegutsetakse 37 riigi kompaniidega. Kogu tootmine asub Tallinna Lennujaama territooriumil, mis seab ranged piirangud nii turvalisusele kui ka tolli küsimustele.

“Kõige suuremaks piirajaks on kvalifitseeritud tööjõud,” märkis külastuse peamise märksõnana PROLOGi juht Tõnis Hintsov. Kuigi kasutatakse automatiseeritud tööriistade ladu, mis toob vajaliku tööriista mehaaniku kätte lühikese aja jooksul ja mehaanikud saavad keskenduda ainult oma tööle, on lennuki hooldus töö, mida vähemalt lähimate aastate jooksul ei automatiseerita. “Tihedas koostöös töötavatele mehaanikutele ja inseneridele on väga kõrged kvalifikatsiooninõuded. Ka lihtsa kruvi keeraja peab olema litsenseeritud ning iga sõlme eest vastutab konkreetne inimene,” jäi Hintsovile külastusest meelde. Kõik tööd dokumenteeritakse selle teostanud isiku allkirjaga, mis teeb ühe lennuki eluea jooksul eurotreileri jagu hooldusajalugu.

Täname PROLOGi ja PROLOGi logistikaklubi liikmeid sõbralikult vastu võtnud ettevõtte logistikajuht Kaarle Karp’i ning müügijuht Andres Uusoja’t. Kuna mitmed külastusest huvitatud jäid grupi täitumise tõttu aia taha, andis ettevõtte lubaduse viia läbi korduskülaskäik. Tõenäoliselt teeme seda sügisel.

 

PROLOG külastas Harju Elekter Elektrotehnika tehast

PROLOG-i liikmetel avanes taaskord suurepärane võimalus vaadata ühe juba suhteliselt pika ajalooga ettevõtte köögipoolele. Elektriseadmete ja alajaamade tootja Harju Elekter Elektrotehnika näitas meie liikmetele tootmist ja rääkis edulugusid.

Juba 50 aastat Keila linna piiril tegutsev Harju Elektri kontsern on täna aktiivne kõikides Eesti lähiriikides. Kontserni kuulub ettevõtteid infrastruktuuri haldamisest tipptasemel innovaatoriteni, koostööpartnerid ja kliendid on peamiselt elektrijaotuse, tööstusautomaatika, infrastruktuuri- ja laevaehituse  valdkondadest. “Aga oleme täna veel teismeeas,” kommenteeris Elektrotehnika tehase tarneahelajuht Kristjan Rotenberg küsimust tehase tänase arengupositsiooni kohta.

Lühikese ajaga, ilma klientide ja koostööpartnerite olulise tähelepanuta, kolis Harju Elekter Elektrotehnika oma tootmise ja kontori eelmisel aastal endistesse PKC Eesti tootmishoonetesse, andes senistes ruumides võimaluse laieneda kontserni ettevõttel Harju Elekter Teletehnika ja heal koostööpartneril Draka Keila Kaabel. PROLOG-i külastusel rääkis Kristjan Rotenberg lisaks kolimisele ka pea peale pööratud uuendustest tootmis- ja juhtimisprotsessides. “Viskasime oma kümned protsesse kirjeldavad wordi dokumendid minema ja alustasime nullist,” rääkis Rotenberg. “Võtsime sihiks teadaolevad parimad praktikad ning kujundasime oma protsessid visuaalselt haaratavaks. Juurutasime voo-liini, millega suurendasime alajaamade tootlikkust üle kahe ja poole korra,” lisas tarneahelajuht.

PROLOG uuris koostöö kohta kõrgkoolidega. Rotenbergi sõnul ollakse aktiivsed mitmetes akadeemilistes ja arendusprojektides, nende juures töötab mitmeid praktikante nii TTÜ-st kui TTK-st, samuti kutsekoolidest. Lisaks on ettevõtte kogemusi kasutatud mitme doktoritöö raames läbiviidud uuringutes.

Harju Elekter Grupp peakorteriga Keilas on asutatud 1968. aastal. Kontserni põhitegevus on elektriseadmete ja -materjalide tootmine ja müük Balti mere regiooni tarbeks. Kontsernis töötab 695 inimest, neist 400 Eestis (neist 250 Elektrotehnika tehases), 130 Soomes, 115 Leedus ja 50 Rootsis. Ettevõtte aktsiad on noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas. Lisainfo ettevõtte kohta: www.harjuelekter.ee/et.

PROLOG-i liikmeid osales külastusel 14.

Täname võõrustajaid: tarneahela ja -tootmisjuht Kristjan Rotenberg, logistukajuht Sirje Poller​ ja hankejuht Terje Hürenen. Vt. nende kontaktandmeid siit.

PROLOG külastas majatehast Akso-Haus

21. novembril avanes PROLOGi liikmetel ainulaadne võimalus vaadata seestpoolt erilist majatehast, kus hooned valmivad kuivades siseruumides koos vundamendiga ning nende ülespanek objektile toimub poole päevaga.

Akso-Haus majatehases rakendatakse ainulaadset tehnoloogiat majade ehitamisel. Majad valmivad 24 tunniga, need ehitatakse ning transporditakse objektile koos vundamendiga. Terved elurajoonid (10 ja enam maja) valmivad sellisel moel täislahendusena alates projektist kuni lõpphaljastuseni 2-3 kuuga. 80-90% toodangust tarnib ettevõte Skandinaavia riikidesse läbi Paldiski sadama.

“Meie konkurentsieeliseks on ainulaadne patenteeritud ehitustehnoloogia, Akso-Haus modulaarne ehitustehnoloogia,” kirjutatab ettevõtte oma kodulehel. Meid võõrustanud Akso-Haus International juhatuse liige Andres Omer kinnitas neid sõnu, rääkides visiidil osalenutele juurde veel üsna mitmeid huvitavaid detaile ja lugusid.

Lisainfo ettevõtte kohta: www.aksohaus.ee

PROLOG külastas Tallinna trammidepood

Augusti viimasel päeval avanes ProLogi liikmetel suurepärane võimalus külastada Tallinna Linnatranspordi üht keskseimat sõlme, Vana-Lõuna tänava trammidepood. Ühingut võõrustas majandusosakonna juhataja Märt Heinvere.

Suvi on aktiivne ringiliikumise periood, mistõttu soovisime viia oma liikmed tutvuma ühistranspordi ühe tähtsaima sõlmpunkti – Tallinna trammidepooga.

Tallinna trammiliikluse alguseks peetakse 1888. aastat, mil rööbastel hakkasid liikuma niinimetatud konkavagunid ja mida vedasid hobused. Hobutrammiliinid kulgesid Tallinna linna läbivail peamagistraalidel – Narva, Tartu ja Pärnu maanteedel ning nende liiklus katkes alles 1918. aastal Esimese Maailmasõja ajal.

Pikka aega kandis trammidepoo nime Tallinna Trammikoondis ehk TTK. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis ehk TTTK oli 1997. aastal loodud Tallinna linna äriühing ning Tallinna Transpordiameti haldusalas olev ühistranspordiettevõte, mis korraldas Tallinna trammi- ja trolliliiklust. 2012. aastal ühendati koondis Tallinna Autobussikoondise AS-iga ning alates 19. juulist 2012 korraldab sama ettevõte ühistransporti Tallinnas Tallinna Linnatranspordi AS-i nime alt, lühend TLT.

49.6m pikk ja 31.7m lai Tallinna trammidepoo valmis 1936. aastal. Hoone mahutas 32 vagunit, mis oli rohkem kui Tallinnas tol hetkel kasutuses oli. Maja on tänaseni leitav lisaks Vana-Lõuna tänava aadressile ka ehitusaegse Pärnu mnt. 89 järgi, sest tol ajal puudus raudteeviadukt ning maja oligi vahetult Pärnu maantee ääres.

Märt Heinvere sõnul on PROLOG oodatud külaline ka nende värskeima renoveerimise läbi teinud depoosse Koplis. Võtame kutse vastu ja planeerime ka seda looduskaunis kohas asuvat transpordisõlme vaatama minna.
Vaata siit pilte PROLOG-i visiidist Vana-Lõuna tänava depoosse.

Sündmused

Nothing Found

Sorry, no posts matched your criteria