Postitused

PROLOG koos logistikaklubiga külastas lennujuhtimiskeskust

PROLOGi liikmed ja noored logistikud said oma silmaga ja väga lähedalt näha Scandinavian Airlines’i, Nordica ja veel mitme lennuki maandumise ja õhkutõusmisega kaasnevaid protseduure. Eesti õhuruumi kontrolliva lennujuhtimiskeskuse tornis, pea- ja tagavarasaalis kuulsime värvikaid lugusid siit ja sealtpoolt pilvi.

Novembrikuu ettevõttekülastuse korraldasid oma igakuise regulaarse kohtumise raames PROLOGi noored aktiivsed Logistikaklubi liikmed. Väisasime Tallinna Lennujaama külje all asuvat Lennuliikluskeskuse AS-i uusimat, viiendat maja. Lisaks mugavatele töö- ja puhkeruumidele nägime lähedalt kogu keskust, sealhulgas lennujuhtimiskeskuse südant – peasaali, mille pooltel töökohtadel peetakse sidet kõrgemal kui 3500m liikuvate õhusõidukitega ja ülejäänutel madalamalt lendavate pilootidega.

Maa peal tegutseva taevase teejuhi ehk lennujuhi igapäevasteks ülesanneteks on tagada korrapärane ja kiire lennuliiklus riigi õhuruumis. Ta peab sidet kõikide üle Eesti liikuvate pilootidega, olgu selleks kasvõi ainult “Tere ja head lendu!” kui kõik korras on. Lennujuht näeb lennukite asukohti radariekraanilt ja juhendab piloote nii, et lennukid oleksid alati üksteisest ohutus kauguses ja lennurajad ei ristuks. Udu või tormise ilma korral, mis pealpool pilvi lendajaid ei mõjuta, aitab lennujuht leida piloodil ohutu tee lennuväljale maandumiseks. Lennujuhiks on võimalik saada peamiselt kahel moel: õppides Eesti Lennuakadeemias või osaledes Lennuliiklusteenindus AS-i enda poolt läbi viidavatel kursustel. Mõlemal juhul eelneb põhjalik eeltöö, sest ainult 8% elanikkonnast sobib isiksuse omaduste poolt täielikku tähelepanu nõudvale pingelisele, kohati ööpäevaringsele tööle.

Külastustuuri lõpus tutvustas ettevõtte juhatuse liige Mati Tarlap lennujuhtimisel kasutusel olevaid side- ja navigatsioonisüsteeme. Sagedusvahemike ning kolme ja neljatäheliste lühendite kõrval rääkis ta sõbralikust koostööst naaberriikidega, aga ka lennundust segavatest lumevallidest, lindudest ja droonidest.

PROLOG ja Logistikaklubi tänab sujuva korralduse sõbraliku vastuvõtu eest ettevõtte kommunikatsioonispetsialist Eveli Paalbergi.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (EANS), on Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluv, kaasaegne ja dünaamiliselt arenev ettevõte. EANS-i põhifunktsiooniks on rahvusvahelistele standarditele vastava kvaliteetse ja paindlikult kliendi vajadusi arvestava lennuliiklusteenuse osutamine ning lennuohutuse tagamine Eesti õhuruumis. Ettevõte teenindab aastas üle 200 000 lennu ja annab tööd ca 200le inimesele. Loe lähemalt ettevõtte kodulehelt.

Külastasime autotööstuse komponentide tootjat Stoneridge Electronics

Oktoobrikuu ettevõttekülastus viis PROLOG-i liikmed Tänassilma saamaks lähemalt tuttavaks autodele elektroonikamooduleid ja -komponente tootva ettevõttega Stoneridge Electronics.

Stoneridge Electronics’i peamise toodangu moodustavad kõrgteholoogilised elektroonikaplokid, moodulid ja süsteemid veokitele, bussidele, mootorratastele, põllu-, karjääri- jt töömasinatele. Suurem enamus sõidukite intelligentseid süsteeme, kütusekulu kontrollereid, turvalisuse ja hüdraulika juhtimise mooduleid kasutavad Stoneridge grupi poolt välja töötatud ja toodetud seadmeid.

Külastuse käigus tutvustasid logistikajuht Erik Raitviir ja tarneahela planeerija Merly Sepri-Eha Tallinna tehase vastuvõtu- ja väljastuse eripärasid, komponentide logistikat tehases sees ja väliste partneritega. Ringkäik tootmises avas võimaluse näha nii automatiseeritud kui ka väga suurt täpsust nõudva käsitöö nüansse trükkplaatide lõikamisest ja lakiga katmisest kuni valmistoodangu poleerimiseni.

Külastusel osales 16 aktiivset PROLOG-i liiget.

1965. aastal Ameerikas asutatud ja täna New Yorki börsil noteeritud organisatsioon tegutseb 25 lokatsioonis 15 riigis üle maailma. Eestis on üks kahest strateegilisest Euroopa tehasest, mis annab tööd ca 300-le inimesele ja toodab elektroonilisi juhtmooduleid, elektrijaotusmooduleid, sõidumeerikuid ning uksemooduleid MAN-le, Volvole, Daimlerile, Scaniale, FCA-le (Fiat Chrysler Automobiles), Fordile. Vaata lisaks Stoneridge Electronics Group’i kodulehelt.

 

PROLOGi päev Tapal: Kaitsevägi, logistikapark, betooni- ja viinatehas

Maikuu viimasel päeval võttis PROLOGi liikmeskond ette missiooni Tapale. Külastasime Kaitseväe sõjaväelinnakut, RRK Tapa logistikaparki, Eesti Piiritusemuuseumit, piirituse- ja õlletehast. Lisaboonusena astusime läbi ka Betoonimeistri mobiilsest tehasest.

Missioon Tapale oli huvitav ja mitmekülgne. Esialgu planeeritud Tapa sõjaväelinnaku külastusele lisandusid ringkäik RRK Tapa logistikapargis, Betoonimeistri Tapa tehas ning tutvus Moe Peenviinavabriku ja selle juures asuva Eesti Piiritusemuuseumi ja Moe õllevabrikuga. Lõunapausi tegime Tapa väidetavalt parimas söögikohas Roger Resto.

Loe külastatud objektide kohta lähemalt siit.

 

Aitäh

autobussirent.ee omanik Kuno Kaldjärvele meid Tapal sõidutamise ja linna kohta huvitavate lugude rääkimise eest!
– RRK tütarfirma Estonia Logistics juht Riina Männikule väga meeldiva võõrustamise ja logistikapargi tutvustamise eest!
– Moe peenviina- ja õllevabrikus tootmisega tegeleva OÜ Moe tegevjuht Liisa Luhastele muuseumi, tehaste ja nende toodangu tutvustamise eest!

ning muidugi aktiivseimatele PROLOGi liikmetele osalemise eest!

 

Vaata pilte päevast Tapal

 

Külastasime Aasta Ettevõtet ja Aasta Eksportööri Magnetic MRO-d

PROLOGi liikmetel avanes sel kolmapäeval suurepärane võimalus külastada Aasta Ettevõtte 2017 ja Aasta Eksportöör 2017 tiitlid pälvinud lennukite remondi- ja hooldusteenuste ettevõttet Magnetic MRO.

“Olen õpingute ajal käinud külas ligikaudu kümnes ettevõttes ja Magnetic on seni konkurentsitult kõige huvitavam koht. Giidid olid hästi jutukad ning lennundus avanes minu jaoks uue nurga alt,” ütles külastusel osalenud Logistikaklubi liige, Tallinna Tehnikakõrgkooli II kursusel logistikat õppiv Deniss Semjonov. “Väga huvitav oli just logistika korraldus. Varuosade ostu- ja tarnekiirus ning nende kohaletoomine üle maailma on tihti hästi keerukas ja komplitseeritud. Neid tuleb Tallinnasse tuua üle terve maailma ja iga tund on arvel. Isegi tavalist teipi või kruve ei saa kohalikust poest, sest viimne kui üks detail peab olema sertifitseeritud,” lisas Deniss.

Magnetic MRO hooldab lennuettevõtete raudlinde Euroopa Liidust ja väljastpoolt. Kokku tegutsetakse 37 riigi kompaniidega. Kogu tootmine asub Tallinna Lennujaama territooriumil, mis seab ranged piirangud nii turvalisusele kui ka tolli küsimustele.

“Kõige suuremaks piirajaks on kvalifitseeritud tööjõud,” märkis külastuse peamise märksõnana PROLOGi juht Tõnis Hintsov. Kuigi kasutatakse automatiseeritud tööriistade ladu, mis toob vajaliku tööriista mehaaniku kätte lühikese aja jooksul ja mehaanikud saavad keskenduda ainult oma tööle, on lennuki hooldus töö, mida vähemalt lähimate aastate jooksul ei automatiseerita. “Tihedas koostöös töötavatele mehaanikutele ja inseneridele on väga kõrged kvalifikatsiooninõuded. Ka lihtsa kruvi keeraja peab olema litsenseeritud ning iga sõlme eest vastutab konkreetne inimene,” jäi Hintsovile külastusest meelde. Kõik tööd dokumenteeritakse selle teostanud isiku allkirjaga, mis teeb ühe lennuki eluea jooksul eurotreileri jagu hooldusajalugu.

Täname PROLOGi ja PROLOGi logistikaklubi liikmeid sõbralikult vastu võtnud ettevõtte logistikajuht Kaarle Karp’i ning müügijuht Andres Uusoja’t. Kuna mitmed külastusest huvitatud jäid grupi täitumise tõttu aia taha, andis ettevõtte lubaduse viia läbi korduskülaskäik. Tõenäoliselt teeme seda sügisel.

 

PROLOG külastas Harju Elekter Elektrotehnika tehast

PROLOG-i liikmetel avanes taaskord suurepärane võimalus vaadata ühe juba suhteliselt pika ajalooga ettevõtte köögipoolele. Elektriseadmete ja alajaamade tootja Harju Elekter Elektrotehnika näitas meie liikmetele tootmist ja rääkis edulugusid.

Juba 50 aastat Keila linna piiril tegutsev Harju Elektri kontsern on täna aktiivne kõikides Eesti lähiriikides. Kontserni kuulub ettevõtteid infrastruktuuri haldamisest tipptasemel innovaatoriteni, koostööpartnerid ja kliendid on peamiselt elektrijaotuse, tööstusautomaatika, infrastruktuuri- ja laevaehituse  valdkondadest. “Aga oleme täna veel teismeeas,” kommenteeris Elektrotehnika tehase tarneahelajuht Kristjan Rotenberg küsimust tehase tänase arengupositsiooni kohta.

Lühikese ajaga, ilma klientide ja koostööpartnerite olulise tähelepanuta, kolis Harju Elekter Elektrotehnika oma tootmise ja kontori eelmisel aastal endistesse PKC Eesti tootmishoonetesse, andes senistes ruumides võimaluse laieneda kontserni ettevõttel Harju Elekter Teletehnika ja heal koostööpartneril Draka Keila Kaabel. PROLOG-i külastusel rääkis Kristjan Rotenberg lisaks kolimisele ka pea peale pööratud uuendustest tootmis- ja juhtimisprotsessides. “Viskasime oma kümned protsesse kirjeldavad wordi dokumendid minema ja alustasime nullist,” rääkis Rotenberg. “Võtsime sihiks teadaolevad parimad praktikad ning kujundasime oma protsessid visuaalselt haaratavaks. Juurutasime voo-liini, millega suurendasime alajaamade tootlikkust üle kahe ja poole korra,” lisas tarneahelajuht.

PROLOG uuris koostöö kohta kõrgkoolidega. Rotenbergi sõnul ollakse aktiivsed mitmetes akadeemilistes ja arendusprojektides, nende juures töötab mitmeid praktikante nii TTÜ-st kui TTK-st, samuti kutsekoolidest. Lisaks on ettevõtte kogemusi kasutatud mitme doktoritöö raames läbiviidud uuringutes.

Harju Elekter Grupp peakorteriga Keilas on asutatud 1968. aastal. Kontserni põhitegevus on elektriseadmete ja -materjalide tootmine ja müük Balti mere regiooni tarbeks. Kontsernis töötab 695 inimest, neist 400 Eestis (neist 250 Elektrotehnika tehases), 130 Soomes, 115 Leedus ja 50 Rootsis. Ettevõtte aktsiad on noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas. Lisainfo ettevõtte kohta: www.harjuelekter.ee/et.

PROLOG-i liikmeid osales külastusel 14.

Täname võõrustajaid: tarneahela ja -tootmisjuht Kristjan Rotenberg, logistukajuht Sirje Poller​ ja hankejuht Terje Hürenen. Vt. nende kontaktandmeid siit.

PROLOG külastas majatehast Akso-Haus

21. novembril avanes PROLOGi liikmetel ainulaadne võimalus vaadata seestpoolt erilist majatehast, kus hooned valmivad kuivades siseruumides koos vundamendiga ning nende ülespanek objektile toimub poole päevaga.

Akso-Haus majatehases rakendatakse ainulaadset tehnoloogiat majade ehitamisel. Majad valmivad 24 tunniga, need ehitatakse ning transporditakse objektile koos vundamendiga. Terved elurajoonid (10 ja enam maja) valmivad sellisel moel täislahendusena alates projektist kuni lõpphaljastuseni 2-3 kuuga. 80-90% toodangust tarnib ettevõte Skandinaavia riikidesse läbi Paldiski sadama.

“Meie konkurentsieeliseks on ainulaadne patenteeritud ehitustehnoloogia, Akso-Haus modulaarne ehitustehnoloogia,” kirjutatab ettevõtte oma kodulehel. Meid võõrustanud Akso-Haus International juhatuse liige Andres Omer kinnitas neid sõnu, rääkides visiidil osalenutele juurde veel üsna mitmeid huvitavaid detaile ja lugusid.

Lisainfo ettevõtte kohta: www.aksohaus.ee

PROLOG külastas Tallinna trammidepood

Augusti viimasel päeval avanes ProLogi liikmetel suurepärane võimalus külastada Tallinna Linnatranspordi üht keskseimat sõlme, Vana-Lõuna tänava trammidepood. Ühingut võõrustas majandusosakonna juhataja Märt Heinvere.

Suvi on aktiivne ringiliikumise periood, mistõttu soovisime viia oma liikmed tutvuma ühistranspordi ühe tähtsaima sõlmpunkti – Tallinna trammidepooga.

Tallinna trammiliikluse alguseks peetakse 1888. aastat, mil rööbastel hakkasid liikuma niinimetatud konkavagunid ja mida vedasid hobused. Hobutrammiliinid kulgesid Tallinna linna läbivail peamagistraalidel – Narva, Tartu ja Pärnu maanteedel ning nende liiklus katkes alles 1918. aastal Esimese Maailmasõja ajal.

Pikka aega kandis trammidepoo nime Tallinna Trammikoondis ehk TTK. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis ehk TTTK oli 1997. aastal loodud Tallinna linna äriühing ning Tallinna Transpordiameti haldusalas olev ühistranspordiettevõte, mis korraldas Tallinna trammi- ja trolliliiklust. 2012. aastal ühendati koondis Tallinna Autobussikoondise AS-iga ning alates 19. juulist 2012 korraldab sama ettevõte ühistransporti Tallinnas Tallinna Linnatranspordi AS-i nime alt, lühend TLT.

49.6m pikk ja 31.7m lai Tallinna trammidepoo valmis 1936. aastal. Hoone mahutas 32 vagunit, mis oli rohkem kui Tallinnas tol hetkel kasutuses oli. Maja on tänaseni leitav lisaks Vana-Lõuna tänava aadressile ka ehitusaegse Pärnu mnt. 89 järgi, sest tol ajal puudus raudteeviadukt ning maja oligi vahetult Pärnu maantee ääres.

Märt Heinvere sõnul on PROLOG oodatud külaline ka nende värskeima renoveerimise läbi teinud depoosse Koplis. Võtame kutse vastu ja planeerime ka seda looduskaunis kohas asuvat transpordisõlme vaatama minna.
Vaata siit pilte PROLOG-i visiidist Vana-Lõuna tänava depoosse.

PROLOG külastas Saksa meditsiinitehnika kontserni Karl Storz tehast Eestis

PROLOG-i liikmetel avanes suurepärane võimalus külastada Saksa firma Karl Storz kõrgekvaliteetsete videoendoskoopite tootmise üksust, mis asub uhiuues moodsas hoones Tallinna külje all Laagris.

PROLOG-i liikmed külastamas Karl Storz’i tootmisüksust Tallinna külje all Laagris. Keskel ettevõtte kvaliteedijuht Elen Pirso. Pildistas: Elvar Laurik

Karl Storz Video Endoscopy Estonia OÜ  kutsus PROLOG-i liikmeid tutvuma Euroopa suurima kõrgtehnoloogilise kirurgiainstrumentaariumi – endoskoopide – tootja uute ruumide ja tegemistega.

2016. aasta kevadel uude hoonesse Laagris kolinud ettevõttes töötab 180 inimest, kellest 122 tootmises. “Suur osa kontserni inseneritööst ja tootearendusest tehakse Laagris, mille üle ettevõte on eriti uhke,” selgitas kvaliteedijuht Elen Pirso. Toodete läbiminekuaeg alates tellimisest on reeglina üks-kaks päeva kuni üks kuu. Komponendid saabuvad enamasti Saksamaalt ja USA-st, kuhu liiguvad ka valmistoodang ning siin koostatud komponendid. “Samas antakse tööd ka ligikaudu kümnele kohalikule ettevõttele, kellel läheb tänu koostööle meiega väga hästi,” selgitas ekskursiooni läbi viinud ettevõtte tootmisdirektor Elvar Laurik. “Ettevõtte koostööpartneriks ei ole aga lihtne saada, enamasti läheb selleks minimaalselt aasta, nõuded on kõrged. Kvaliteet, tarnekindlus ja hind – just selles järjekorras väärtustame oma hankijaid,” lisas Laurik.

Laagri tootmishoones valmivad 45 erinevat nimetust painduvate ja jäikade tööosadega peamiselt inimese, aga ka loomade organismide sisemusest kahe- ja kolmemõõtmelist videokujutist edastavaid seadmeid. Tootmises kasutatakse laserlõikust ja peenmehaanilisi ainulaadseid lahendusi, samuti ainult selle ettevõtte jaoks loodud seadmeid, näiteks üle kahe meetri kõrgused kuumutusahjud, milles on lubatud vaid kuni 1.5 kraadine temperatuuri kõikumine ca 200 kraadi juures. Suur osa tootmistööst toimub käsitööna mikroskoobi all, mis eeldab püsivust, täpset silma ja osavaid näppe. “Tootmisesse uute töötajate värbamisel uurime inimese hobisid ja heegeldamisoskus on üks tugevamaid argumente,” kommenteeris Elvar Laurik.

Karl Storz‘i firmamärk on esindatud kõikides maailmajagudes ning on kujunenud omal alal kvaliteedi ja usaldusväärsuse sümboliks. Saksamaal asuva peakorteriga Karl Storz-Endoscope on üle 70 aasta tegutsenud edukas pereettevõtte, millel on tänaseks allüksused 41 riigis ja mis pakub teenistust ligi 6000-le töötajale. 1994. aastast tegutsenud Eesti üksus on Storz‘i grupi kiiremini arenevaid arendus-ja tootmisüksusi, mis tegeleb kõrgtehnoloogiliste meditsiiniliste seadmete monteerimise ja häälestamisega. Kõrge töökultuuriga kollektiiv ja üle 20-aastane kogemus painduvate endoskoopide tootmises on põhjuseks, miks maailmanimega kontsern rakendab tehnoloogia uusimaid saavutusi seeriatootmises just Eesti tütarettevõttes.

PROLOG-i külastuse käigus tutvustasid ettevõtet ja selle töökorraldust kvaliteedijuht Elen Pirso; painduvate ja jäikade tööosadega 2D või 3D-kujutist edastavaid tooteid tutvustas ja võimaldas oma käega proovida kvaliteedikontrolli osakonna juhataja Mihkel Lukk; ning ekskursiooni tootmises viis läbi tootmisdirektor Elvar Laurik. PROLOG tänab võimaluse ja huvitavate uute teadmiste eest!

 

ProLog külastas Eesti Rahva Muuseumi

Märtsikuu viimasel päeval avanes ProLogi liikmetel harukordne võimalus külastada Eesti Rahva Muuseumi varahoidlaid ja teisi ruume, mida tegelikult väga lihtsal põhjusel tavakülastajatele ainult läbi klaasi näidatakse.

PROLOG-i liikmetel avanes harukordne võimalus pääseda Aasta Logistikategu 2016 suure auhinna võitnud Eesti Rahva Muuseumi tagaruumidesse. Maja tehnilisi, sisulisi ja muidu huvitavaid fakte tutvustas Eesti Rahva Muuseumi asedirektor Viljar Pohhomov.

Eesti Rahva Muuseum ehitas tänavu üles 1.2 miljoni museaali säilitamiseks ja haldamiseks vajaliku uue hoidlasüsteemi: kokku 8000 m² hoidlapinda digitaalse riiulijuhtimise ja arvepidamisega, mis tähendab kvalitatiivset muutust nii riigi vara säilitamisel kui ka uurijate/huviliste teenindamisel. Lisaks museaalidele kolis muuseum ajavahemikul eelmise aasta märtsist septembrini kogu muu toimimiseks vajaliku vana ja uue vara uude peahoonesse – kokku hinnanguliselt kuni 400 merekonteinerit. Operatsioon viidi läbi ette nähtud eelarve piires ja ajagraafikus nii, et täideti 2013. aastal hoone nurgakivi pannes antud lubadus avada muuseum külastajatele 1. oktoobril 2016. Hea plaani kõrval oli õnnestumise tähtsaim tegur muuseumi koguhoidjate entusiasm ja ihuramm (logistikauudised.ee, 17.11.16).

Muuseumi varahoidlad asuvad selle osaliselt maaalusel korrusel ning on üles ehitatud eelkõige loodusest tingitud võimalikke riske ennetades. Muuseumi külastajatele avaneb ühe saali klaaspõranda kaudu võimalus piiluda liikurvahendite hoidlat – vankreid, tõldasid ja muud. Nendesse ruumidesse ei pääse ringi vaatama aga väga lihtsal põhjusel. Mitte, et muuseumi inimestel kade meel oleks. Uuringud on tõestanud, et vanad esemed, eriti puitu, tekstiili ja muud sisaldavad, säilivad kõige paremini võimalikult vähe muutuvates oludes. Sagedane uste avamine, samuti inimeste kohaolek tekitavad ruumis temperatuuri ja niiskuse muutumise, mistõttu ei käi nendes ruumides ilma mõjuva põhjuseta ka muusumi töötajad. Võimalikult stabiilsele sisekliimale aitab kaasa ka ruumide mitte kütmine, mis omakorda tähendab, et külastajatel oleks seal viibimine ebamugavalt külm.

Prologi visiidil osales 23 inimest, kellest ligi pooled liikusid Tartusse rongiga ja said sedakaudu omavahel huvitavaid mõtteid vahetada.

 

Fotod külastusest avanevad siit.

Külastust aitas korraldada Meljo Musto.
Ettevõttekülastuste ja teiste sarnaste visiitide kohta saavad infot ühingu liikmed.

Sündmused

Ettevõtte külastus: Tallinna Lennujaam

2019. aasta esimese külastusena läheme koos PROLOG Logistikaklubiga vaatama Tallinna Lennujaama tegemisi.

Külastuse aeg: 17. jaanuar, kell 14:00-16:30
Koht: Tallinna lennujaam, Tartu maantee 101, 10112 Tallinn

Lennart Meri Tallinna lennujaam on Eesti suurim lennujaam ja Nordica kodulennujaam. Lennujaamast, mis asub Tallinna kesklinnast nelja kilomeetri kaugusel Ülemiste järve idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.
Vaata lisaks siit.

Osalemise tingimused

  • Külastusel saavad osaleda ainult siin lehel registreerinud inimesed
  • Osalemisel tuleb kaasa võtta ID-kaart.
  • Peame edastama võõrustajale osalejate nimekirja. Täites alloleva registreerimisvormi annad Sa PROLOGle õiguse töödelda Sinu poolt vormi kaudu edastatud andmeid, sh edastada need Tallinna Lennujaamale.
  • Grupi suurus on piiratud, osaleda saavad kuni kümme PROLOGi liiget ja kuni kümme logistikaklubi tudengit.
  • Registreerimisvormi täitmine ei garanteeri osalemise võimalust. Juhul, kui grupp saab täis ja registreerimisvorm on veel avatud, jääd ootenimekirja. Anname kõikidele osalejatele e-posti teel teada nende osalemise võimalusest hiljemalt üks päev enne külastuse toimumist.
  • Kui registreerisid, aga ei saa osaleda, anna palun sellest teada kirjutades kalle@prolog.ee hiljemalt 15. novembri kella 12:00-ks. Kui selleks ajaks ei ole teatatud ja Sa siiski ei tule kohale, esitame Sulle arve summas 20 eurot + km.

Registreerimisvorm