LOGISTIKA KUTSETE ANDMINE
Kutseandmine on protsess, mille käigus hinnatakse kutset taotleva isiku kutsealase kompetentsuse vastavust kutsestandardis toodud nõuetele ning väljastatakse kutsetunnistus. Kutsekvalifikatsioon on antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.
Kutsed kirjeldatakse kutsestandardis erinevatel kutsetasemetel, tasemed erinevad töö keerukuse, vajalike oskuste ja teadmiste osakaalu, töötajalt nõutava iseseisvuse ja vastutuse osakaalu poolest.
Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing on alljärgnevate logistika valdkonna kutsete kutseandjaks:
Nii nagu siiani planeeritakse ka tulevikus teha koostööd ja võtta vastu kutseeksameid nii kutsehariduskeskustes kui kõrgkoolides, samuti otse tööturu tellimusel vähemalt kord aastas.
ProLog on seadnud eesmärgiks arendada nende kutsekoolide ja kõrgkoolidega välja konstruktiivne, toetav ja tihe koostöö, mis võimaldaks uutel kutseandjatel ees ootavate väljakutsetega toime tulla.
Kui varasemalt on olnud peamised tellijad kutseharidusasutused (Tallinna Tööstushariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Tartu Rakenduslik Kolledž (endise nimega Tartu Kutsehariduskeskus), Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus), siis alates 2022 aastast näeme lisaks nendele tellijatena ka kõrgkoole ja ülikoole ( Tallinna Tehnikakõrgkool, Mainori Kõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool ). Lisaks täiendkursuste lõpetajad.
ProLog jätkab kutseõpetajate ja kõrgkoolide õppejõudude nõustamist tööturu trendide ja arengutega antud sektoris. Samas toetatakse ka õppekavade arengut ning nende kaasajastamist.
Kutsekomisjon on moodustatud huvipooltest proportsionaalselt, millega tagatakse tema erapooletus. Komisjon koosneb tööandjate, töötajate, erialaliitude ning koolitajate esindajatest.
Kutsekomisjoni töösse on kaasatud kutseandja esindajad (2), Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) esindaja (1), Tallinna Tehnikaülikooli esindaja (1), kaks (2)Tallinna Tehnikakõrgkooli esindajat ja kolm (3) tööandjate esindajat.
Hindamiskomisjonide liikmetena kaasatakse kutseala parimad praktikutest asjatundjad, kes on töötanud välja ja avaldanud õppematerjale kutsehariduse ja kutsekõrghariduse tarvis, osalenud eksamimaterjalide väljatöötamisel ja/või omavad pikaajalist töökogemust kutsealal keskastme või tippjuhina.
KUTSESTANDARD
Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust, tööülesandeid, töökeskkonda ning määratletakse kompetentsinõuded kutseandmiseks. Kutsetasemed on raamistik, mille alusel klassifitseeritakse kutsesisesed kompetentsusnõuded hierarhilisse süsteemi. Kutsestandardi koostamise/uuendamise otsustab Kutsenõukogu, standardi koostamisel on
juhtiv roll kutsenõukogu poolt moodustatud töörühmal, mille tööd korraldab tehniliselt Sihtasutus Kutsekoda. Standardi kinnitab Kutsenõukogu, see kehtib neli aastat.
Kutsestandardi kasutusalad on alljärgnevad:
• töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine
• õppekavade ja koolitusprogrammide väljatöötamine
• eksaminõuete väljatöötamine, kutse tõendamine ja hindamine
• alus kutseoskusi tõendavate rahvusvahelise kvalifikatsiooni dokumentide võrdlemiseks
MILLEKS ON VAJA KUTSETUNNISTUST ?
Kutseandmise kontseptsiooni eesmärgiks on saada aja jooksul konkurentsivõimeline kvalifitseeritud tööjõud. See tähendab ühtlasi et:
• kvalifikatsioon peab olema mõõdetav
• mõõtmissüsteem peab olema ühtne ja võrreldav
• peab tekkima motivatsioon elukestvale õppele
• täiend- ja ümberõppesüsteem peab olema paindlik.
Kutsestandardid lihtsustavad tööandjate jaoks ametijuhendite koostamist ja on abiks töötajate värbamisprotsessis. Kutsetunnistus annab kindluse värvatava tööjõu kutseoskuste kvaliteedi osas ning lihtsustab töötajate koolituse planeerimist ja motiveerimist. Töövõtja jaoks suurendab kutsetunnistus hea töökoha leidmise võimalust.
Kutsestandardite abil on võimalik võrrelda oma tegelikke ja ametikohal töötamiseks vajalikke oskusi, mis omakorda aitab paremini planeerida isiklikku karjääri ja arengut.
Kutsestandardite kasutuselevõtmine ja siseriikliku süsteemi olemasolu loob eelduse Eesti tööjõu kvaliteedi võrdlemiseks Euroliidu muude liikmesmaade tööjõu kvaliteediga. Kutseandmise süsteem võimaldab paremini planeerida ja hinnata inimressurssi riiklikul tasandil.
Koolitajate jaoks loob selgus koolitusvajaduse osas eeldused edukaks koolitamiseks. Kasutades koolituskavade koostamisel kutsestandardeid, on koolitajail kindlus, et õpetatavad teadmised ja oskused on just need, mida tööturul vajatakse. Samuti lihtsustavad kutsestandardid koolituskavade koostamist.
Kutsetunnistus on kvaliteeditõend, mis annab kinnitust kooli või kursuste lõpetajate erialastest kompetentsidest.