Tarneahelate juhtimise klastri eelprojekti lõppseminari PROTOKOLL

Toimumisaeg: 28. mai 2009 kell 10.00-14.30
Toimumiskoht:  TTÜ Majandusinstituut
Osalejad: Vastavalt osalejate nimekirjale

PÄEVAKORD

10.00    Osalejate registreerumine
10.15    Esimese uuringu tulemuste esitlemine- Oliver Kallas
11.00    Teise uuringu tulemuste esitlemine- Ojari Paas/Tarvo Niine
11.45    Kolmanda uuringu tulemuste esitlemine- Meljo Musto
12.30    Vaheaeg
13.30    Ajurünnak klastristrateegia väljatöötamiseks
14.30    Seminari lõpp

AJURÜNNAKU PROTOKOLL

Meljo Musto: 
Valga Vabatsooni sidumine klastriprojektiga, kui võimalik eelpost Tallinna Sadamale. Valga näeb ennast lisandväärtuse loomise keskusena. Näiteks erinevatelt suundadelt sisenevate (maismaad mööda Euroopast, Tallinna Sadamast, Riia sadamast, SRÜ-st , Rail Balticat, Transsiberi raudteed mööda jms) kaubavoogude konsolideerimine.

Erik Ringmaa küsimus:
Kas sellises võtmes oleks ehk oluline Tallinna Sadama osalus Valga Vabatsooni Tööstuspargis?

Oliver Kallas: 
Samas suunas tegutseb väidetavalt Paldiski Põhjasadam, kes ostab Valga kandis kokku tööstusmaad.

Ingrid Hindrikson:
•Kohalike Omavalitsuste Seaduses puudub ettevõtluse arendamise punkt.
•TEA on valmis kaasfinantseerima täistaotlust konkursi korras kuni 600 000 krooni ulatuses. Sealjuures ei osaleta ametliku partnerina.
•Linn saab ja soovib aidata eelkõige kaasa klastri ühisturunduse ja marketingitegevustes. Näiteks kolmeaastase kestvusega ühisturundusprogrammi strateegia.
•Samuti aitab TEA projekti taotluse koostamisel. Täistaotluste esitamise tähtaeg on septembris.
•NB! Täistaotluse vorm peab olema oluliselt detailsem ja põhjalikum kui eeltaotlus. See peab sarnanema äriplaaniga ja sisaldama mõõdetavaid eesmärke (loodavad töökohad, ekspordikäive jms).

Kaido Väljaots: 
Oluline on fokusseeritus ja konkreetsete eesmärkide olemasolu, mille põhjal koostatatakse realiseeritav strateegia.

Erik Ringmaa: 
•Sadam on muutumas sadamateenuse pakkujast  majandusarengut soosiva keskkonna arendajaks. Oluline on eristumise saavutamine turul. Suur roll selles on kanda sadamas opereerivatel ettevõtetel. Sadamal tuleb pakkuda baas lisandväärtust loovate teenuste pakkumiseks.
•Piirang- Eestis juba tegutsevad ettevõtjad ei ole motiveeritud oma tegevust oluliselt laiendama või muutma.
•Peamine areng saab põhineda peamiselt välisinvestoreil, kellele tuleb pakkuda soodsat tegutsemiskeskkonda.
•Tänaseks piiranguks on KOV-id. Muuga Sadam asub kolmes omavalitsuses: Maardu, Jõelähtme, Viimsi. Kõige keerulisem on suhe Viimsi vallaga, kelle jaoks on ettevõtluse arendamine täiesti vastunäidustatud.

Vajalikud tegevused:
•Üldplaneeringud, milles arvestatavate keskkonnamõjudega tegevuspiirkonnad tuleb eraldada;
•Vajadus on leida lahendus KOV-ide otsesele vastutegevusele. Poliitiliselt võitluselt tuleb asuda konstruktiivsele koostööle;
•Kujundada ümber KOV-ide maksulaekumiste süsteem. Rahvastikuregistri kannete põhjal laekuva tulumaksu laekumise asemel tuleb arendada välja süsteem, mis motiveeriks KOV-e arendama ettevõtlust oma territooriumil;
•Perspektiivne on koostöö arendamine teadusarendusasutustega, näiteks keemiaklastri alane koostöö TTÜ või TÜ-ga.
•Metallitööstusest on kaks baasettevõtet juba sadamas kohal- E-Profiil ja Arcelor Mittal. Tuleb keskenduda terase- ja metallitööstuse klastri väljaarendamisele, kaasates ka Eesti Energia, kuna sellise tegevuse puhul kasvab energiavajadus;
•Transiidiriskide maandamiseks on vaja eelisarendada (re)eksportivat tööstust. Transiidi iseloom muutub, regulaarvedude asemel on mõistlik lähtuda kaootlilisest transiidimahust. Seda seoses Venemaa oma sadamate jõulise arendamisega;
•Konteineriterminali ja raudteejaama vahetusse lähedusse multifunktsionaalse laopargi rajamise kavandamine ühiselt klastripartnerluse raames. Tuleb kaardistada ära nõudlus vabatsoonis paikneva laopargi järele.

Ahto Ader: 
Ühisturunduse alase koostöö vajadus. Formuleerida konkreetne müügisõnum ja strateegia, mille abil tutvustada Eestit ja meie sadamaid. Ühisturundus on otstarbekas teostada klastripõhisena ja kaasata seekaudu välisinvesteeringuid.

Andrus Joasaar: 
Maanteetranspordi puhul tuleb analüüsida Euroopa parimaid praktikaid, et tuvastada kõige edukamad mudelid ning koostöövormid.

Ojari Paas: 
•Uuringu teostamise käigus selgus otsene ja terav vajadus ühese definitsiooni järele;
•Lihtsa tarneahela juhtimise mudeli väljatöötamine, mis oleks ka väikesele mikroettevõttele arusaadav ja jõukohane. Midagi veel lihtsamat SCOR-ist, keskendudes viie asemel neljale Metricsile (jättes Agility välja).
•Standartne tegevuspõhine kuluarvestuse mudel.

Gristel Tali ja Janek Õsso: 
•Vajadus tarneahela simuleerimise mudeli järele;
•Ettevõttesisese ja ettevõtete vahelise integreeritud tarneahela jälgimise töölaua väljatöötamine, mis võimaldab analüüsida ostutegevust, anda tarnijatele tagasisidet nende soorituse ja parendusvajaduste kohta jms. Näiteks realiseerida pilootprojekt  IKEA, Wendre ja Wendre tarnijate põhjal ja luua sellele kogemusele tuginedes vastav kohalik kompetents.

Illimar Paul: 
Eelprojekti tulemusena selgusid järgmised kaalukaimad vajadused
1.Eestikeelse tarneahelate juhtimise standardi väljatöötamine, mis ühtlustab terminoloogia nii akadeemilise kui ärisektori jaoks;
2.KOV-ide seaduse ja tulubaasi kalkuleerimise metoodika muutmise ettevalmistamine;
3.Tarneahela osapoolte süsteemide kiire omavahelise integreerimise võimekuse loomine (näiteks pilootprojekt IKEA-Wendre-Hiina tarnijad).
4.Klastriülese ühisturundusstrateegia väljatöötamine ning sellest tulenevad konkreetsed tegevused välisinvesteeringute kaasamiseks ja ekspordikäibe kasvatamiseks.

Täistaotluse projektide juhtimine käivitada SCRUM meetodil. Selleks kaasata mentorid, kes aitavad projektide meeskondadel omandada esmalt SCRUM-iks vajalikud algteadmised (ca 3 tundi) ja seejärel assisteerivad esimestes projektides. SCRUM aitab saavutada projektirühmade maksimaalselt efektiivse soorituse.

Protokolli koostas: Illimar Paul